Kbckdyq

See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Valik peremärke

Saaremaa peremärke

Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.

Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks.

Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele.

Rahvapärased nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.

Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkude ujukitel.

Paljud peremärgid sarnanevad ruunidega.^[1]

Leviala[muuda | muuda lähteteksti]

Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

• 

  Peremärk hauatähisel, Prangli kirikuaed

• 

  Peremärk talu väraval, Prangli 2016

• 

  Võrgumärgid Koguva rannalt

• 

  Võrgumärk Koguva rannalt

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

• Ristipuu

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

• Paul Ariste. Talupoegade peremärke XVII sajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV, Tartu 1947, lk 162–165
• Sirje Pallo. Eesti peremärgid, Tallinn 2006

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peremärk

• Etnograafilised joonised, ERM
• Pekka Erelt: "Peremärgid – eestlaste vapid" Eesti Ekspress, 21. oktoober 2004
• Tatiana Efimova: Vadja pere ja muud omandimärgid